testin lehte


  » Bernhardiin

  Loe lisaks

  2.12.2016 sündisid kutsikad


» Loe täpsemalt | Teised uudised...
» 10.11 AXBERNA KILLIAN
» 08.08 Sündisid pikakarvalised kutsikad 02.08.2012!
» 20.09 06.09.2011 Sündis N-pesakond.3 isast.
   
BERNHARDIIN Tõustandard

FCI - Standard Nr. 61 /21. 01. 2004/ D


BERNHARDIIN
(ST. BERNHARDSHUND / BERNHARDINER)


PÄRITOLU : Šveits

KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE AEG : 29.10.2003

KASUTUS : seltsi-, valve- ja õuekoer

KLASSIFIKATSIOON : rühm 2 ( Pinšerid ja šnautserid, molossi tüüpi koerad,Šveitsi karjakoerad)
alarühm 2. 2 Molossid. Töökatseteta

LÜHIKE AJALOOLINE ÜLEVAADE : 11. sajandil rajasid mungad Grosse St. Bernhardi mäekurule, 2469 meetri kõrgusele merepinnast, pelgupaigaks teekäijatele ja palveränduritele hospitsi. Alates 17. aastasaja keskpaigast peeti seal valve- ja kaitsekoertena suuri mäestikukoeri. Selliste koerte olemasolu on jäädvustatud pildina aastast 1695 ja dokumenteeritult hospitsi aktinotiitsis aastast 1707. Koerad kujunesid õige varsti seltsikoerteks ja erilisteks lumes ning udus eksinud rändurite päästekoerteks. Paljudes keeltes avaldatud kroonikad räägivad arvukatest koerte poolt "valgest surmast" päästetud inimeludest.Suulised teated aastal 1800 koos Napoleoniga mäekuru ületanud sõduritelt levitasid 19. sajandil üle kogu Euroopa bernhardiinide, tollel ajal Barry-koerteks kutsutute, kuulsust ja legendaarne Barry kujunes päästekoerte prototüübiks. Bernhardiinide otsesteks eellasteks olid piirkonnas laialt levinud suured talukoerad, kellest mõne põlvkonna jooksul määratud ideaaltüübist tänapäevane tõug aretati. Heinrich Schumacher Berni-lähedasest Holligenist alustas esimesena 1867. aastal oma koerte põlvnemistabelite koostamisega. Veebruaris 1884 seati sisse Šveitsi koerte tõuraamat ("Schweizeische Hundestammbuch" -SHSB). Kõige esimene sissekanne selles on bernhardiin Leon ja ka järgnevad 28 sissekannet on kõik bernhardiinid. 15. märtsil 1884 loodi Baselis Šveitsi bernhardiiniklubi ("Schweizerische St. Bernhardsclub"). Seoses rahvusvahelise künoloogiakonverentsiga kuulutati 2. juunil 1887 bernhardiin ametlikult Šveitsi koeratõuks ja koostati siduv tõustandard. Sellest ajast on bernhardiin Šveitsi rahvuskoeratõug.

ÜLDMULJE :
esineb kaks bernhardiinitüüpi:
- lühikarvaline ja
- pikakarvaline
Mõlemad tüübid on märkimisväärse suurusega, harmoonilise, tugeva, pingul ja lihaselise kehaga, imposantse pea ja tähelepaneliku pilguga.

KÄITUMINE/ ISELOOM: olemuselt sõbralik, rahuliku kuni elava temperamendiga, valvas.

OLULISED PROPORTSIOONID: * ideaalproportsioonis turjakõrguse suhe kerepikkusesse (mõõdetud õlaliigesest istmikuluuni) = 9 : 10.
* pea kogupikkus on veidi suurem kui 1/3 turjakõrgusest
* koonu sügavuse (mõõdetuna koonutüve kohalt) ja koonu pikkuse suhe on napilt 2: 1
* koon on veidi pikem kui 1/3 pea kogupikkusest.


PEA :
Üldmulje: Massiivne, imposantne, ilmekas.
PEAPIIRKOND: kolju tugev, lai, nii profiilis kui eest vaadatuna veidi ümardunud; külgedelt sujuvalt tugevasti arenenud, kõrgeks põsepartiiks ümarduv; koonu suunas järsult langev. Kuklakühm vaid veidi rõhutatud. Kulmukaar hästi arenenud. Laubalõikelt algav ja piki keskjoont üle lauba kulgev otsmikuvagu lameneb kuklakühmu suunas. Otsmikunahast moodustuvad silmade kohale otsmikuvaoga ristisuunalised nahavoldid. Erutuse korral tulevad need selgemalt esile. Afektiseisundis tõusevad kõrvade kinnituskohad laubaga samale sirgjoonele.
Üleminek laubalt koonule: silmatorkavalt rõhutatud.
Koon: ühtlaselt lai; ninaselg sirge, vallikesega. Koonu pikkus väiksem koonu sügavusest (mõõdetuna koonutüvest).
Nina: lai ja nurgeline; sõõrmed hästi avatud; ninapeegel must.
Mokad: mokaservad mustad. Hästi arenenud ja rippuvad ülamokad moodustavad nina suunas kulgeva laia kaare. Suunurk nähtav
Lõuad/ Hambad: Nii üla- kui alalõug tugevad, laiad ja ühepikkused. Hästi arenenud, korrapärane ja täielik käärhambumus või otsehambumus. Lubatav on tiheda kontaktiga äraspidine käärhambumus. PM1 (premolaride e.esimeste purihammaste) puudumisse võib suhtuda sallivalt.
Silmad: keskmise suurusega, tumepruunist kuni pähklipruunini, suhteliselt sügava asetusega, sõbraliku ilmega; lauservad täielikult pigmenteerunud. Soovitav on loomulik, tihedalt liibuv silmalaug. Lubatud on ülalau väike nurgake ja veidi nähtava limaskestaga alalau nurgake.
Kõrvad: keskmise suurusega, kõrge ja laia asetusega. Kõrvalest hästi arenenud; kõrv painduv, ümaratipuline, kolmnurga kujuline; tagaserv paindub veidi külgsuunas, eesserv põskemööda liibuv.

KAEL : jõuline; mõõdukalt arenenud kurgu- ja kaelalotiga.

KERE:
Üldmulje: imposantne, harmooniline, kompaktne ja lihaseline.
Ülajoon: turi selgelt väljendunud, seljajoon sirge turjast puusadeni; tasaselt laskuv, sujuvalt sabajuureks üleminev laudjas.
Selg: lai , jõuline, tugev.
Rind: rinnakorv on suhteliselt sügav ja hästi kaarduvate roietega, kuid mitte sügavam kui küünarnukini ulatuv.
Kõht ja alajoon: tahasuunas veidi ülestõusev.
Saba: sabajuur lai ja tugev. Saba on pikk ja raske, viimane sabalüli ulatub vähemalt kannaliigeseni; rahulikus olekus sirgelt alla rippuv või alumise kolmandiku võrra kergelt kaardunud, erutudes kõrgele tõstetud kogu ulatuses.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED:
Üldmulje: üsna laia, eest vaadatuna sirge ja paralleelse seisuga.
Abaluud: kaldus asetusega, tugevad ja tihedalt rinnakule liibuvad.
Õlavarred: labaluudega ühepikkused või vaid veidi lühemad; labaluu ja õlavarre vaheline nurk ei ole liiga nüri.
Küünarliigesed: keha külge liibuvad.
Küünarvarred: sirged, tugevaluulised, pinguloleva lihastikuga.
Kämblad: eest vaadatult püstloodis, küljelt kerge nurga all.
Esikäpad: laiad, tihedalt asetsevate, tugevate, hästi kumerduvate varvastega.

TAGAJÄSEMED:
Üldmulje: mõõdukate nurkadega ja lihaselised; tagant vaadatuna paralleelsed ja mitte liiga kitsa asetusega.
Reied: jõulised, lihaselised, laiade kintsudega.
Põlveliigesed: hästi arenenud, mitte välja- ega sissepööratud.
Sääred: kaldu asetusega, üsna pikad.
Kannaliigesed: kergelt nurgitunud ja kompaktsed.
Pöiad: tagant vaadatuna otse ja paralleelse asetusega.
Tagakäpad: laiad, tihedalt asetsevate, tugevate, hästi kumerduvate varvastega. Lisavarvastesse võib suhtuda sallivalt, kui need ei sega liikumist.

LIIKUMINE: hea tagajala tõukega, harmooniline, hoogne liikumine, mille juures jääb selg stabiilseks ja kindlaks; esi- ja tagakäpad liiguvad sirgjooneliselt.

KARVKATE:
KARVKATTE TÜÜP:
Lühikarvaline (Stockhaar) : kattekarv tihe, sile, tihedalt liibuv ja jäme; aluskarv rikkalik. Kintsud väheldaste pükstega; saba tihedakarvaline.
Pikakarvaline (Langhaar) : keskmise pikkusega, sirge, rikkaliku aluskarvaga, puusadel ja laudjal sageli veidi laineline. Tugevate pükstega kintsud, esijalgade tagaküljel pikad karvad. Nägu ja kõrvad lühikese karvaga; saba kohev.
Karva värvus: põhivärv valge, millel väiksemad või suuremad punakaspruunid laigud või turjalt kuni kintsudeni katkematult kulgeva punakaspruuni mantliga. Nendega samaväärne on nn. rebitud mantel (kattest läbi murdnud valged laigud). Lubatud on ka vöötidega punakaspruun. Pruunikaskollane on sallitav. Soovitav on tume ääristus peas. Mustjas looritus kehal on sallitav.
Nõutud valged värvimärgised: rind, käpad, sabaots, koonuvõru, lauk ja laik kuklal.
Soovitav valge kaelus, sümmeetriline tume mask.

SUURUS:
Minimaalmõõt: turjakõrgus isastel : 70 cm
turjakõrgus emastel : 65 cm
Maksimaalmõõt: turjakõrgus isastel : 90 cm
turjakõrgus emastel : 80 cm
Koeri, kelle turjakõrgus on lubatust suurem ei või diskvalifitseerida seni, kuni neil on säilinud harmooniline üldmulje ja nende liikumine on korrektne.

VEAD:
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodust tuleb lugeda vigadeks. Nende tähtsus on sõltuv kõrvalekalde ulatusest ja mõjust üldmuljele.
• puudulikult väljendunud sootüüp
• mitteharmoonoline üldilme
• suurusega võrreldes liiga lühikesed jalad
• võimsad voldid peas ja kaelal
• liiga lühike või liiga pikk koon
• väljapoole pöördunud alamokad
• kerge ülehambumus
• hammaste puudumine peale P 1 ( eespurihambad ) ja M 3. Väikesed hambad (eriti lõikehambad)
• heledad silmad
• väär silmalaugude liibuvus

• nõgus või kumer selg
• laudjas kõrgem kui turi või järsult laskuv
• saba selja kohal rõngas
• ettenähtud värvimärgiste puudumine
• kõverdunud või tugevalt väljapöördunud esijalad
• valede nurkadega tagajalad ( O- või X- jalad)
• väär liikumine
• kähar karvkate
• mittetäielik või puuduv värvipigment ninapeeglil, ninaümbrusel, mokkadel ja lauservadel
• väär alusvärv, nt. valge punakaspruunide täppidega


DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
• ebakindel iseloom, agressiivsus
• alahambumus, silmatorkav ülehambumus
• sinised silmad, nn. tedresilm
• ektroopium, entroopium (sissepoole- või väljapoole pöördunud silmalaud)
• üleni valge või punakaspruun karvkate (alusvärvi puudumine)
• muud värvi karvkate
• minimaalsuurusest väiksem turjakõrgus

Kõik selgelt psüühhiliste kõrvalekalletega või arenguhäiretega koerad tuleb diskvalifitseerida.


NB! Isastel peab olema kaks silmanähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

Käesolev, muudetud tõustandard jõustus aprillist 2004.